20. sajandi teisel poolel oli Valdur Ohakas (1925–1998) üks silmapaistvamaid kunstnikke Eestis. Tema maalid tõid talle tõelist kuulsust. Valdur Ohakas lõpetas Tartu Kunstiinstituudi (1944-1949) enne kui ta Siberi laagrisse saadeti (1949-1956). Haridusasutuse lõpetanuid nimetati Pallas kooliks, mis oli haridusasutuse algne nimi. Tol ajal õppinud tudengid moodustasid nn Tartu sõprade ringi. Hulo Sooster oli selles ringis kõige kuulsam ning Ohakas oli tema parim sõber ja kolleeg. Kõik nad pidasid end kuuluvaks Pallas kooli ja avaldasid tugevat kriitilist seisukohta kehtestatud kunstinormide suhtes.
Pärast laagrist naasmist sai temast kiiresti üks juhtfiguure mitteametlikus “rühmas”, mille moodustasid tema endised klassikaaslased Tartus. Nende ühine näitus 1960. aastal peetakse Eesti kaasaegse kunsti ajaloo verstapostiks. Ohakase tööd köitsid üha rohkem tähelepanu just tema uuenduslike vormide eksperimentide tõttu ning oma ootamatute pööretega võis teda võrrelda endise õpetaja Elmar Keatsiga. Valdur Ohakas oli viljakas kunstnik, kuid suurem osa tema arvukatest teostest hävis 1991. aastal tulekahjus. Valdur Ohakas ühendas oma teostes abstraktsionismi, kubismi, samuti sürrealismi ja fauvismi kogemused. Teda huvitas rohkem värvide ja kujundite katsetamine ning nende suhete uurimine ja muutmine, kui tegelikkuse täpne peegeldamine. Eesti kunstniku maalide online-müük on esindatud Rios Art Gallery’is.
