Sündinud 9. novembril 1905 Jõhvis, omandas ta seal üldhariduse aastatel 1914-1916, seejärel Erra-Liiva algkoolis, Jõhvi gümnaasiumis (1920-1923).
Maalikunstnik ja graafik Hugo Lepik lõpetas edukalt Riigi Kunsti- ja Käsitöökooli 1929. aastal graafika ja litograafia erialal. Ta oli ka G. Reindorfi õpilane. 1929. aastal hakkas ta G. Reindorfi toetusel töötama Riigi Tööstuskunstikooli joonistusõpetajana ning litograafia ja tsinkograafia töökoja juhatajana (viimase asutas ta ise 1932. aastal). 1937. aastal läks ta praktikale Itaaliasse, 1938. aastal Soome, seejärel Kanadasse. 1935. aastal lõpetas H. Lepik Haridusministeeriumi stipendiaadina Berliini Kõrgema Graafikakooli. Alates 1929. aastast töötas Hugo Lepik intensiivselt raamatugraafika valdkonnas ja andis oma panuse ajakirjadesse (näiteks ajakirja Sõdur kaanekujundus ja joonised (1929 ja 1933) ning ajakirjade Kaitse Kodu! (1929) ja Taluperenaine (1939) kaanekujundus). Ta joonistas ajakirjale “Waramu” (1938) kauneid vinjette, mis kordusid numbrist numbrisse.
Hugo Lepiku stiil on korrektne ja graafiliselt keerukas joonistus. Vinjettides kujutatakse peamiselt looduse motiive. Ajakirja Eesti Noorus 1938. aasta 2. numbri pealkirja pilt koosneb regulaarsest antiikfontist ja etnograafilisest lilleornamendist, mis on kujundatud ajastule ja koolile iseloomulikul viisil.
Kuid lisaks graafikale tõmbas teda ka maalikunst, millele on iseloomulik realism, samal ajal kui stiil on teatud selge tundlikkusega. Sellisena on see iseloomulik Kunsti- ja Tööstuskoolis arenenud maalikoolile.
Hugo Lepiku tööd domineerivad realistlikud maastikud, enamasti Eesti, Rootsi ja Norra rannikute värvilised vaated. Lisaks maalid, portreed ja igapäeva- ja raamatugraafika. Tõelise maalikunstniku ja graafiku H. Lepiku töö kohta on teada suhteliselt vähe, kuigi ta hõivas teatud koha nii eelõhtuse kui ka väliseesti kunstis.
1944. aastal põgenes kunstnik Rootsi, kus ta asus elama Göteborgis.
