Eduard von Gebhardt, Eesti päritolu Düsseldorfi Kunstiakadeemia professor, sündis Eestis Järva-Jaani külas.
Seitsmeteistaastaselt alustas Eduard von Gebhardt õpinguid Peterburi Kunstiakadeemias ja lõpetas selle 1858. aastal.
Pärast lõpetamist reisis Gebhardt kaks aastat ja õppis selle reisi ajal Karlsruhe Kunstikoolis.
Seejärel jätkas ta oma õpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias (Kunstakademie Düsseldorf), mille ta astus 1860. aastal ja kus teda õpetas saksa žanrimaalija Wilhelm Sohn. Elu jooksul, paljude religioossete maalide kõrval, lõi Eduard von Gebhardt mitmeid seinamaalinguid, millest silmapaistvaimad olid Kristuse elu stseenid, mis loodi Loccumi kloostrile (Kloster Loccum) Saksamaal aastatel 1884 kuni 1891. Mõned Gebhardti freskod asuvad nüüd Põhja kalmistu kirikus Düsseldorfis.
Gebhardt ühendas oma maalikunsti õpetamiskohustustega. Nii võttis ta 1873. aastal professori ametikoha oma alma materis, Düsseldorfi Kunstiakadeemias.
Eduard von Gebhardt oli andekas ja viljakas maalikunstnik, kelle religioossed teosed ja portreed said palju auhindu erinevatest Euroopa riikidest, sealhulgas Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Itaaliast. Kõige märkimisväärsem neist oli kuldmedal Suurel Berliini Kunstiväljapanekul (Große Berliner Kunstausstellung) 1918. aastal.
Lisaks õpetas professor Eduard von Gebhardt selliseid kuulsaid maalikunstnikke nagu Wilhelm Döringer, Wilhelm Eckstein, Aloys Fellmann, Ants Laikmaa, Kristjan ja Paul Raud. Saksamaa-Brasiilia maalikunstnik Wilhelm Techmeier oli samuti tema silmapaistvate õpilaste hulgas.
Eduard von Gebhardt nimetati Düsseldorfi aukodanikuks. Üks Essen linna tänavatest on nimetatud kunstniku järgi.
