Priidu Aavik (1905 – 1991). Kummarduv naisakt. (1939)

Ofort, paber

64 x 43,2 cm

All vasakul – Etsing 1939 a

All paremal – Priidu Aavik

Priidu Aavik sündis kooliõpetaja Eduard Aaviku üheksalapselise pere viienda lapsena.

17-aastaselt kolis ta Tallinna, kus töötas ja õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis.

1934 astus Aavik Kõrgemasse Kunstikooli Pallas (Tartu), kus õppis Nikolai Triigi ja Ado Vabbe käe all kuni kooli lõpetamiseni 1938. Seejärel kolis ta Tallinna, kus asutas oma stuudio.

1939. aastal sõitis ta õpinguid jätkama Pariisi, kuid sõja puhkemisel oli sunnitud tagasi pöörduma.

Eestisse naasnult töötas ta aastatel 1944–1946 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi direktori ajutise kohusetäitjana, 1945–1947 Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu juhatuse esimehena ja 1947–1948 Tallinna Kunstifondi esimehena. Aastatel 1951–1953 oli ta Üleliidulise Põllumajandusnäituse Eesti paviljoni peakunstnik ja 1954–1962 Eesti NSV Rahvamajandusnäituse peakunstnik.

Tema loomingusse kuuluvad peamiselt ajaloo-, maastiku- ja olustikumaalid (enamasti kalurielu teemadel). Osales loomingulisel reisil kalatraaleriga 1942–1943 Norra merel ja 1944–1945 Atlandi ookeanil ja Nigeerias. Suviti armastas maalida Prangli rannakalurite elu ja maastikke. Näitustel hakkas esinema alates Tartus 1938. aastal toimunud Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajate näitusest.

Priidu Aavik oli abielus kunstnik Salome Trei õe Helmi Treiga.