Burman, Karl junior (1914 – 2001). Kevadhommikune Tallinn. Raekoda. (1960)
€3200
Akvarell, paber kleebitud papile
69 x 45 cm
All vasakul – Karl Burman junior 1960.a.
Karl Burman juunior pärines nimekast kunstnike suguvõsast. Tema isa Karl Burman oli Eesti üks hinnatumaid arhitekte, aga ka akvarellist. Onu Paul Burman oli tuntud impressionistlik maastikumaalija, samuti kõrgelt hinnatud loomade ja natüürmortide kujutaja. Karl Burman juunior õppis 1930ndate teisel poolel arhitektuuri Tartu ülikooli tehnikaosakonnas ja Tallinna Tehnikainstituudis. Kunstiõpetust sai ta lisaks isalt Karl Burman seeniorilt ja onult Paul Burmanilt, hiljem täiendas end Moskva Kunstiinstituudis. Kunstiajalukku on Burman juunior kirjutatud kui üks silmapistvamaid, tehnika spetsiifikat hästi tunnetanud akvarelliste. Ilmsesti tulid talle kasuks arhitektuuriõpingud, mille täpsus kandus edasi maalide detaili- ja motiivipeenusele, millega kunstnik linnu ja konkreetseid maastikke kujutas. Ometi ei muutunud need kunagi kuivalt realismi järgivaks vaid pigem vastupidi, olid akvarellitehnikale omaselt emotsionaalsed, nõudes kiiret ja oskuslikku pintsliliikumist paberil.
| Dimensions | 69 × 45 cm |
|---|
Akvarell, paber kleebitud papile
69 x 45 cm
All vasakul – Karl Burman junior 1960.a.
Karl Burman juunior pärines nimekast kunstnike suguvõsast. Tema isa Karl Burman oli Eesti üks hinnatumaid arhitekte, aga ka akvarellist. Onu Paul Burman oli tuntud impressionistlik maastikumaalija, samuti kõrgelt hinnatud loomade ja natüürmortide kujutaja. Karl Burman juunior õppis 1930ndate teisel poolel arhitektuuri Tartu ülikooli tehnikaosakonnas ja Tallinna Tehnikainstituudis. Kunstiõpetust sai ta lisaks isalt Karl Burman seeniorilt ja onult Paul Burmanilt, hiljem täiendas end Moskva Kunstiinstituudis. Kunstiajalukku on Burman juunior kirjutatud kui üks silmapistvamaid, tehnika spetsiifikat hästi tunnetanud akvarelliste. Ilmsesti tulid talle kasuks arhitektuuriõpingud, mille täpsus kandus edasi maalide detaili- ja motiivipeenusele, millega kunstnik linnu ja konkreetseid maastikke kujutas. Ometi ei muutunud need kunagi kuivalt realismi järgivaks vaid pigem vastupidi, olid akvarellitehnikale omaselt emotsionaalsed, nõudes kiiret ja oskuslikku pintsliliikumist paberil.
