August Jansen (1881 – 1957). Mehe portree. (1910. aastad)

Õli, lõuend

49 x 39 cm

All paremal – A.Jansen

Teos on signeerimata, kuid maalimislaad, modelleerimisviis sarnanevad ennekõike August janseni varajustele portreedele. Ka kompositsioonis on sajandi alguse tunnetust.

August Janseni loomingu hulka kulub portreid, maastikumaale, linnavaateid, pidevke kompositsioone, dekoratiivseid pannoosid ning natüürmorte.
Aastatel 1900–1904 õppis Jansen Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikoolis, mille lõpetas suure hõbeaurahaga. 1905. aasta sügisel astus ta Peterburi Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1913. aastal maali erialal.
1917. aastal jõudis tõttu sõjaväeteenistusest vabastatud Jansen tagasi kodumaale ja kutsus 1919. aastal Tartus koos skulptor Anton Starkopfiga kokku eesti kunstnike I kongressi ning 1921. aastal Tallinnas eesti kunstnike II kus, pandi alus kunstnike üldorganisatsioonile. Jansen kuulus aastal hulk aastaid 1922. asutatud Eesti Kujude Kunstnikkude Keskühingu juhatusse.
Esimese õppereisi tegi Jansen 1924. aastal Itaaliasse, peatudes pikemalt Roomas, 1929. aastal viibis ta Pariisis ja Hispaanias.
Jansen töötas Peterburis, Rakvere ja Tallinna koolides joonistusõpetajana. 1927. aastast töötas ta õpetajana Riigi Kunsttööstuskoolis.
Jansen ehitas koos kunstnike Peet Areni ja Karl Burmaniga Kadriorgu Peeter I tallide kohale nn “kunstnike koloonia” ehk ateljee, kus elas ja töötas.
Jansen näitustel osalema 1910. aastal ja võttis osa suurimatest näitustest nii Tallinnas kui ka Tartus ning kõikidest eesti välisesindusnäitustest. Laiema tunnustuse osaliseks sai ta erinevaid.
Esimestel akadeemia lõpetamise loominguaastatel lõpetamise järel lähtus kunstnik oma teostes juugendist ja rahvusromantist. 1922. aastast tegeles Jansen välja eesti kunstielu korraldamisega ning leidis end peagi esiija rollist.
1930. aastail sündis kunstnikul portreesid ja maastikumaale, mis kuuluvad tema loomingu tippteoste hulka, ennekõike tema perekonnaliikmete portreed.