Adamson-Eric (1902-1968). Mehe portree. Boris Lukats (1945 – 49)

Värviline pliiats, paber

40,5 x 32 cm

Töö Mari Adamsoni (kunstniku lesk) kogust.

Sõjajärgsetel aastatel joonistas Adamson-Eric portreesid ja tegi litoportreid.

Karmil sõja – ajad valitses paberi nappus ja kunstnikel tuli ilmutada leidlikkust sortimendi mitrmekesistamiseks. Akvarelliga toonitud taust mõjub üsna huvitavalt koos kujutise pruuni tooniga. Meisterlik portree.

Adamson- Eric oli 1921- 23 Tartu ülikooli õigusteaduskonna vabakuulaja ja ka Pallase õpilaste nimekirjas. Aastal 1923 siirdus Adamson-Eric Berliini sooviga õppida tarbekunsti. Temast sai aastaks Berlin-Charlottenburgi Tarbekunsti- ja Käsitöökooli õpilane, kus ta õppis professor Harald Bengeni käe all pinnadekoratsiooni erialal. Jõudnud 1924. aastal Pariisi, asus Adamson-Eric linna ja selle kunstielu tundva skulptori Jaan Koorti soovitusel kunstiharidust omandama F. Colarossi vabaakadeemias Charles Guérini õpilasena. Pariisis õppis Adamson-Eric veel mitmetes teistes eraakadeemiates (Naudin’i, Bissiei, Kislingi, Lhote’i ja Šuhhajevi ) joonistust ja maalimist. 1929 ja 1930 oli ta Pariisis Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse stipendiaadina.

Tagasi Tallinna jõudis ta 1934. aasta hilissuvel. Sama aasta sügisel toimus vastvalminud Tallinna Kunstihoone avanäitus. Samaaegselt avanäitusega või mõnevõrra hiljem korraldas Adamson-Eric Kreekas. 1936 oli ta Eesti Kunstinäituse komissar Moskvas.